Aastaaruanne ltc rules pdf

2016. aasta algust iseloomustasid maailmamajanduse jahenemise kartused, mis peegeldusid finantsturgude volatiilsuses. Inflatsiooni sihttasemele naasmine võis taas edasi lükkuda ja deflatsioonioht oli väga aeglase inflatsiooni tingimustes märkimisväärne. Sarnaselt 2015. aastaga oli EKP nõukogul kindel siht kasutada inflatsioonieesmärgi saavutamiseks kõiki tema pädevuses olevaid vahendeid.

Märtsis kuulutas EKP nõukogu rahapoliitiliste stiimulite tugevdamiseks välja mitmesugused UUED meetmed, sealhulgas baasintressimäärade edasise alandamise, varaostukava suurendamise 60 miljardilt eurolt 80 miljardile eurole Kuus, ettevõtete võlakirjade esmakordse ostmise ja uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide käivitamise.

Rahapoliitika edu valguses pikendati detsembris varaostukava üheksa kuu võrra, y tagada kestvam toetus rahastamistingimustele ja inflatsiooni püsiv lähenemine tasemele, mis en alla 2%, kuid selle lähedal. Ostude maht viidi siiski tagasi esialgsele tasemele – 60 miljardit eurot kuus. Ver peegeldas varasematel kuudel võetud meetmete edu, mis seisnes kasvavas kindlustundes euroala majanduse suhtes ja deflatsiooniohu kadumises.

Üks murekohti on rahapoliitika jaotav mõju, eeskätt seoses ebavõrdsusega. Aruandes näidatakse, et keskmise aja jooksul en rahapoliitikal positiivne jaotav mõju, sest see vähendab tööpuudust, mis tuleb kõige rohkem kasuks kehvemal järjel kodumajapidamistele. Descargue solo el inimestele töö tagamine ebavõrdsuse vähendamise kõige võimsam tegur.

Aruandes käsitletakse ka muid finantssektori probleeme 2016. aastal. Eelkõige vaadeldakse viivislaenude küsimust ning arutletakse selle kõrvaldamiseks vajalike meetmete ja võimalike takistuste üle. Eraldi käsitletakse sektoris rakendatavat uut tehnoloogiat ja innovatsiooni, kuidas see võib mõjutada sektori struktuuri ja toimimist ning mida see tähendab järelevaatajate ja järelevalveasutuste licukohalt.

2016. aasta analüüs ei oleks täielik, kui ei kaalutaks aasta jooksul toimunud märkimisväärseid poliitilisi muutusi. Neist üks en Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkumise kohta. Seetõttu hinnatakse aruandes Brexiti mõju EKP vaatenurgast lähtudes. Eelkõige rõhutatakse ühtse turu terviklikkuse säilitamise olulisust ning selle eeskirjade ja nende jõustamise ühtsuse tähtsust.

Euroala majandus seisis 2016. aastal silmitsi probleemse väliskeskkonnaga. Nii arenenud kui ka arenevatel turgudel oli kasv varasemaga võrreldes tagasihoidlik, ning eelkõige pärast Ühendkuningriigi ELi liikmesuse rahvahääletust juunis ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi novembris esines kohati suuremat ebakindlust ja lühiajalist erakordselt suurt volatiilsust finantsturgudel. Üleilmne inflatsioon oli mõõdukas, sest seda mõjutasid – ehkki üha vähemal määral – naftahinna varasem langus ja jätkuvalt ulatuslik üleilmne kasutamata tootmisvõimsus.

Maailmamajanduse järkjärguline elavnemine jätkus ka 2016. aastal, ehkki arenenud riikide majanduskasvu aeglustumise tõttu eelmise aastaga võrreldes veidi aeglasemas tempos. Majandusaktiivsus hoogustus üksnes aasta teisel poolel ning eelkõige arenevatel turgudel. Üldjoontes jäi üleilmse SKP kasv kriisieelsest tasemest aeglasemaks (vt joonis 1).

Aastat 2016 iseloomustasid mõned märkimisväärsed poliitilised sündmused, mis varjutasid maailmamajanduse väljavaateid. Juunis tekitas Ühendkuningriigi rahvahääuseuse tulemus ebakindlust seoses riigi majandusväljavaadetega, kuid otsene finants- ja majanduslik mõju osutus lühiajaliseks ja vaoshoituks. Aasta teisel poolel tõi Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemus kaasa muutused uue administratsiooni tulevase poliitikaga seotud ootustes, mis viis ebakindluse järjekordse süvenemiseni.

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed; kuised andmed) -10% -5% 0% 5% 15% 2010 2011 2012 2013 2014 2016 2016 Ameerika Ühendriigid Ühendkuningriik Hiina Jaapan euroala maailm, va euroala arenevad turud a) Toodangu kasvvvvvv avvvv / nv. 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 b) Inflatsioonimäärad Ameerika Ühendriigid Ühendkuningriik Hiina Jaapan euroala OCDE riigid

Arenenud riikides kasv jätkus, ehkki eelmise aastaga võrreldes aeglasemas tempos. Majandusaktiivsust soodustasid endiselt toetavad rahastamistingimused ja tööturu olukorra paranemine. Ka arenevatel turgudel oli kasv aasta jooksul tervikuna mõõdukas, kusjuures teisel poolaastal paranesid väljavaated märkimisväärselt. Mõju avaldasid eelkõige kaks tegurit: Hiina majanduse järkjärguline aeglustumine ning sügava madalseisu leevenemine peamistes tooret eksportivik riikides. Kasv jäi siiski piiratuks, kuna seda pärssisid geopoliitilised ping, ülemäärane finantsvõimendus, haavatavus kapitalivoogude pöördumise suhose thots kum aklaskungum tzu kanegumanqum t t t euctivus riikide puhul ka aeglasemhan tucu tucu tucu tucuu

Maailmakaubanduse kasv oli 2016. aastal aastal – maailma kaupade impordi maht kasvas valió 1,7% acumulado 2,1% ga eelmisel aastal. En tõendeid, et teatavad struktuursed muutused (nt transpordikulude vähenemine, kaubanduse liberaliseerimine, üleilmsete väärtusahelate laiendamine ja finantsucas). Seega ei ole väga tõenäoline, et maailmakaubandus kasvab lähitulevikus üleilmsest majandusaktiivsusest kiiremini.

Üleilmsed rahastamistingimused püsisid kogu 2016. aasta jooksul soodsad. Suuremate areenud riikide keskpangad säilitasid rahapoliitika toetava kursi ning Inglismaa keskpank, Jaapani keskpank ja EKP jätkasid ekspansiivse rahapoliitika rakendamist. USA Föderaalreservi Süsteem jätkas oma rahapoliitika normaliseerimist, tõstes 2016. aasta detsembris baasintressimäära sihtvahemikku 25 baaspunkti võrra. Finantsturud kinnitasid oma üldist vastupanuvõimet hoolimata ebakindluse kohatisest süvenemisest poliitiliste sündmuste tulemusel. Aasta lõpu poole kerkisid EE.UU. pikaajaliste võlakirjade intressimäärad märgatavalt. Seni on ebaselge, kas see kasv kajastab suuremaid kasvu- ja inflatsiooniootusi või pigem pikaajaliste võlakirjade tähtajapreemiate kiiret tõusu. Enamikku arenevaid turge mõjutas soodsalt väliste rahastamistingimuste paranemine kuni novembris toimunud presidendivalimisteni Ameerika Ühendriikides. Pärast seda hakkas varem arenevatele turgudele suundunud kapitalivoogude kasv aeglustuma. Samal ajal hakkasid riigivõlakirjade tulususe erinevused suurenema, samuti kasvas survey mitme riigi vääringule.

Kogu 2016. aasta jooksul mõjutasid üleilmset inflatsiooni madal naftahind ja jätkuvalt külluslik üleilmne kasutamata tootmisvõimsus (vt joonis 2). OCDE riikides tõusis aastane koguinflatsiooni määr aasta lõpu poole sammhaaval ning jõudis aasta kokkuvõttes 1,1% ni (võrreldes 0,6% ga 2015. aastal). Aastane alusinflatsioon (v.a toiduained ja energia) kiirenes veidi, 1,8% ni (vt joonis 1).

banner